FANDOM


Aasterk
Republik Österreich
Sproak(s): Duutsk, Slooweensk, Krwoatisk en Hoangersk
Hauftsteed: Wjenne
Luunelkfoarm: Fedroal Reepoebliek
Stoatsmon: Heinz Fischer
Fuurmon: Werner Faymann
Flak: 83.858 km²
Woaterflak: 0%
Inwoonertoal: 8.205.533
Tauheid: 97,9 (2008)
Trivia
Inwaud: Aasterksk
Foolkslæd: Land der Berge, Land am Strome
Midfoabetje: Øroo
Tiedsoart: UTC+1 (summer: UTC+2)
Festdaag: 26 oktoober
Web: .at
ISO 3166-1: AUT
Tellefoon: 43
Gloowe: Rooms-Kâtliek (74%)
Bin wakker, dit hee kæn IFA-siembels bruuke!

Aasterk (Duutsk: Österreich: [østër.rajx]), offiskel die Reepoebliek Aasterk (Duutsk: Republik Österreich), is 'n loond in Sentroal-Ørpe. 't Loond grensk in 't weeste oan Swietserloond en Liegtestein, in 't naude oan Duutsklen en Tsjekje, in 't aaste oan Sloowoakje en Hoangrje en in 't suude oan Ittelje en Slooweenje.

Geogroafje Edit

Die Elp strekje sie uut uur 'n greet deel foan Aasterk: trækwart foan 't loond behier tau dit biergbeed. 't Noaterskoon foan Tierool, Salzkammergut, Innsbruck, die Aasterksk Elp, en die steed Salzburg en die oantriekelkheid foan Wjenne en uur kuultersk sentrums hiebe Aasterk tau 'n döftig Ørpisk toerismsentrum jemoaked.

Die moost hoog bierg in Aasterk is die Großglockner mid 3797 meeter. Uur hoog biergs sind die Wildspitze (3768 m), die Weißkugel (3739 m), die Großvenediger (3674 m), die Hintere Schwärze (3628 m) en je Similaun (3606 m). In 't aaste die Doonau untloang kenmeerk 't loondskap sie duurg gloojende höwls en flaks. 't Moost djoop punkt foan Aasterk is Hedwighof in 't Burgenland mid 114 meeter buure seeniefoo.

Die moost döftig twæn riefiers sind die Doonau en sien sieriefier die Inn. Buute de Inn straamje die Herberg, Enns en Mur in die Doonau. Die Lech is 'n sieriefier foan je Inn.

Twiskstande Edit

  • Loondgrensks tootoal: 2562 km
    • Duutsklen: 784 km
    • Ittelje: 430 km
    • Hoangrje: 366 km
    • Tsjekje: 362 km
    • Slooweenje: 330 km
    • Swietserloond: 164 km
    • Sloowoakje: 91 km
    • Liegtestein: 35 km
  • kuustlien: geen
  • moost greet riefiere: Doonau, Inn, Mur, Salzach, Enns, Drau
  • moost greet meer: Neusiedler Meer, ap je grensk mid Hoangrje
  • moost hoog punkt: Großglockner, 3797 m.
  • moost læg punkt: Neusiedler Meer, 115 m.

Klimmoat Edit

In 't höwlloond, die lægflaks en die doals is 'n loondklimmoat. Buure die 1500 meeter is 'n hoogjebiergjedklimmoat. 't Weestelk deel foan 't loond is beduudend moor nât as 't aaste. Beede oan je suudsuud foan je Elp hiebe midwaareldsk litje-trieks. Die föhnwind is foan infloed ap je waarmte en 't weeðerfoarlap.

Indeelinge Edit

Aasterk het 9 dajlstoats (Bundesländer), disse sind, mid hauftsteed in hoaks: Wjenne/Wien (Wjenne), Burgenland (Eisenstadt), Koarnðje/Kärnten (Kloaënford/Klagenfurt), Salzburg (Salzburg), Læg-Aasterk/Niederösterreich (Sankt Pölten), Stjeermeerk/Steiermark (Groats/Graz), Tierool/Tirol (Innsbruck), Vorarlberg (Bregenz) en Hoog-Aasterk/Oberösterreich (Linz).

Foolk Edit

88,6% foan je Aasterksk bruuk Duutsk as aan sproak en 't Duutsk ist uuk in 't heel loond 'n offiskel sproak. Deernoast spreek 2,3% Tuurksk, 2,2% Seerwjisk en 1,6% Krwoatisk. 't Krwoatisk ist, mid 't Hoangersk en 't Duutsk, 'n offiskel sproak in Burgenland. In Koarnðje is deernoast auw 't Slooweensk 'n beploesd offiskel sproak.

In 2001 standed 73,6% foan je Aasterksk jereegisteerd as kâtliek. Bie die twiskstandes foan die Aasterksk Kâtliek Tjeerk jaf 't 5,662 miljoon kâtlieks in 2005. Deernoast ist 4,7% prootstoant, 4,2% moslim, het 3,5% 'n uur gloowe en het 12% geen gloowe. (foolkstellinge foan 2001)

Sin 1945 biedjed Aasterk uundak oan bienoa twæn miljoon flögtjelinges foan oar uut Ørpe, tans fiel foan disse flögtjelinges ap duurgtogt noar uur streeks sind jegonge. In 1996 seend itsfoan 300.000 oarbeedjeskraate foan buuteloondsk oaredsjin.